Rühmatöö: sotsiaalse tarkvara kasutamine raamatukogudes

21 jaan.

Tegime rühmatöö teemal “Ekraaniviisor ja videovoog”.

Rühmatöö koostamisel kasutasime ühisloomevahendit Google Drive. Soovi korral saate tutvuda (EDIT 14.02.2013: tutvumiseks võta ühendust) meie töö tulemusel valminud referaadiga ning referaadi alusel valminud esitlusega.

Küsimused on oodatud selle postituse kommentaaridesse.

Raamatutega seotud võrgustikud

20 jaan.

Ja ongi käes Sotsiaalse tarkvara kursuse üks viimaseid ülesandeid: panna kirja mõtted ja ideed kuidas raamatukogude töös saaks ära kasutada raamatutega seotud võrgustikud (nt LibraryThing, Selfari).

Wikipedia andmetel on LibraryThing kataloogimise sotsiaalse tarkvara veebirakendus, millega saab talletada raamatukatalooge ja mitmesuguseid raamatute metaandmeid. Seda kasutavad üksikisikud, autorid, raamatukogud ja kirjastajad.

Raamatukogutöötajad saavad sellest keskkonnast teavet raamatute sisust, lugejate arvamustest ning mitmesugusest lisateabest raamatute kohta. Raamatukogudel on võimalik  portaali lisada raamatukogudega seotud üritusi, et seeläbi raamatukogude klientuuri suurendada (Aive kirjutab oma õppeblogis, et Eesti raamatukogudes toimuvate ürituste kohta on vähe infot. Parandasin seda natuke, lisades infot ühe lähiajal asetleidva ürituse kohta.).

Raamatukogud (ja teised portaali kasutajad) saavad LibraryThingi vahendusel ka nö üleliigsetest raamatutest lahti:  raamatukogudel endil tuleb tasuda saatmiskulud, raamatute saajad valitakse juhuslikkuse alusel. Sellelt, kes saab raamatu uueks õnnelikuks omanikuks, palutakse vastutasuks enamasti kirjutada raamatu kohta arvustus. Samas tundub, et see võimalus on rohkem suunatud autoritele, kes saavad selle kaudu oma raamatuid promoda: jaotavad tasuta raamatuid ning saavad vastu arvustusi, mida raamatu reklaamimisel kasutada.

Keskkonna kasustamisel häirisid mõned vead: nt sisseloginud kasutaja geograafilist asukohta ei jäetud meelde, kui kasutaja liikus veebilehitseja Tagasi-nupuga eelmisele leheküljele.

PS. Andsin oma väikese panuse, et LibraryThing oleks eestikeelsem. 🙂

Pilt

Sotsiaalmeedia jõud

18 jaan.

Sotsiaalmeedia...
Ja nii ta saigi 20 tunniga 1 181 978 like’i.

Raamatukogud Facebook’is

16 jaan.

Kursuse raames paluti tuua välja vähemalt 3 väga head näidet selle kohta kuidas raamatukogud sotsiaalsetes võrgustikes tegutsevad.

Valisin vaadeldavaks sotsiaalvõrgustikuks näoraamatu.

Tuhnisin Facebookis ning minu arvates on väga head näited järgmised:

Küsite miks? Aga peamiselt sellepärast, et regulaarselt uuendatakse näoraamatu seina sisu ehk lisatakse postitusi ning ollakse oma klientidega, lugejatega aktiivselt ühenduses, st vastatakse nende küsimustele.

Paluti tuua ka üks mitte nii väga hea näide. Tooksin siinkohal Ollepa raamatukogu näiteks. Võib-olla võrdlen nüüd küll elevante ja sääske (arvestades geograafilist asukohta), kuid antud raamatukogu näoraamatu sein paistab silma suhteliselt loiu postituste lisamisega. Samas on näha, et ka raamatukogu (potentsiaalsed) kasutajad pole sellel leheküljel aktiivsed kaasarääkijad olnud: ehk on vähene tagasiside ka loiduse üheks põhjuseks? Kasutajate tagasiside poolest ei hiilga ka Viimsi raamatukogu Facebook’i sein, olgugi et postitusi on raamatukogu lisanud rohkesti.

Pilt

Roppused Twitteris

15 jaan.

Roppused Twitteris

15. jaanuar 2013 kell 18 paiku jäid paljud Elioni kliendid Digi-TV pildita. Samal ajal Twitteris…

Viide

Seitse sotsiaalvõrgustikku

13 jaan.

Seitse sotsiaalvõrgustikku

Seitse sotsiaalvõrgustikku, mis ehk aasta lõpus on sama populaarsed kui Facebook või Instagram

Pilt

Sotsiaalvõrgustike kasutamine

11 jaan.

Sotsiaalvõrgustike kasutamine